Ühiskonna arvestuse II  kordamine

1. Mis on majandus?  Mis on selle põhiülesanne? 

• Tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist.

• Inimeste vajaduste ja soovide rahuldamine piiratud ressurssidega.

2. Mida kujutab endast ressursside puudus majanduses? Too näiteid!

-Riigil on alati piiratud eelarve, mis sunnib tegema raskeid otsuseid, mis võivad hiljem lahendada olukordi. 

-inimene tahab saad alati rohkem kui ta sissetulek võimaldab. Firma tahab saada rohkem kasumit kui võimalik. Rasketel aegadel leitakse tihti parimaid lahendusi. 

puudub tööjõud –> tööjõupuudus

põlevkivi –> puudub energia

asjadeta pole majandust

3. Mis on tootmistegurid? Kuidas need jagunevad? 

-vahendid, mida inimesed kasutavad tootmiseks. 

• looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima, veevarud

• inimkapital: rahvaarv, haridustase, kogemused, tööjõud

• kapital: taristu (infrastruktuur), masinad, seadmed, aga ka sülearvutid ja muu

• ettevõtlikkus: innovaatiline lähenemine probleemidele, oskus eelnevaid tegureid kasumlikult kombineerida. 

4. Milline tootmistegur on Sinu arvates 21. sajandi majandussüsteemis kõige olulisem? Põhjenda!

Mirell→ Minu arvates on kõige olulisemad  tootmistegurid looduslikud ressursid ja ettevõtlikkus, sest aja jooksul hakkavad meil loodusressursid otsa saama ning keskkonna reostus on suurenenud. Tänu ettevõtlikusele suudaksime keskkonna säästlikult ja kokkuhoidvalt leida sootsamaid ja vähem kulukaid loodusele kasulikke tegusid. Taastuvenergia, autorehvidest kummikud

Margot→ Kapital, sest seadmed suudavad tihtipeale asendada inimesi tegevustes, mida inimesed ei taha või ei saa teha. Lisaks seadmed arenevad kogu aeg edasi.

5. Seleta lahti Eesti olukord tootmisteguritest lähtuvalt. Millised on nõrkused ja tugevused? 

Looduslikud ressursid	Metsa kasutamine on enam-vähem tasakaalus: üritatakse puid rohkem juurde istutada, kui maha võetakse. Maast, kust tavaliselt puid juurde ei kasva, on põllumajanduse all: nii suudetakse tühi maa otstarbekalt ärakasutada. Maavaradest üritatakse vähem kaevandada kivisütt, mis on meie peamine kütteallikas, kuid üks hetk võib see otsa saada. Üritatakse ära kasutada taastuvenergiat: läänemaale ehitatakse tuuleparke (kuid need ei jõua varustada tervet Eestit), Narva ehitatakse hüdroelektrijaama (miinuseks ujuvsaarte merre laskmine, et mitte üle ujutada turbaraba). Veevarudega on Eestis hästi: palju magevee jõgesid ja järvesid + põhjavesi ja allikad
Inimkapital	Eesti rahvaarv on väike ja vananev, et täita ära kõik töökohad, mis on loodud. Lisaks tulevikus võivad suureneda maksud, kuna töötuid vanainimesi on nii palju ning ei suudeta enam pensione välja maksta. Haridustase on üpris kõrge, kuid rohkem oleks vaja kõrgharidusega inimesi. Samuti on puudus ka inimestest, kes teevad lihtsamaid töid, milleks on vaja kutseharidusest. Tööjõudu on Eestis vähe - palgatakse välistööjõudu (Suvel maasikakorjajad)
Kapital	Eestis on pigem hea infrastruktuur. Kõik sidevahendid eksisteerivad ja töötavad. Töökohad, mis inimestele ei meeldi, on asendatud masinatega (nt iseteeninduskassad - inimesed ei taha väga kassapidajaks minna). Elektroonikaseadmed on üldiselt taskukohase hinnaga ja kättesaadavad. Eestis on loodud erinevaid äppe, mis teeb inimeste elu lihtsamaks (nt Fractory - insenerifirmadele, kes soovivad midagi osta, et teha prototüüp või seeriatootmine mõnest asjast)
Ettevõtlikkus	Eestis on palju start-up ettevõtteid ja õpilasfirmade raames loodud firmasid. Üritatakse leida uusi lahendusi uutele või vanadele probleemidele, mis muudaksid Eesti ühiskonda veelgi paremaks.

Nõrkused:

• väike rahvaarv: meie suuruses riigis ei tohiks see rahvaarv ennast ära majandada

• vähe kogemusi

• tööjõupuudus: palka ei maksta korralikult –> minnakse Soome, Rootsi või Norra. PENDELRÄNNE, vananev rahvastik ehk tööjõud väheneb ja teised peavad rohkem makse maksma

Tugevused:

• hea haridus (PISA testid->Eesti top 3. Euroopas)

• taristu ehk infrastruktuur: üpris hea, rahakapitali vähe (suur ettevõtted töötavad väliskapitali peal (bolt, SEB, Swedbank)

• ettevõtlikkus: start up'e (osaühing, ilus turundus juures) on palju

• looduslikud-meil on metsa, kuid see on nii paljude vahel ära jagatud(kinnisvara eraisikutel), palju eksporti (me ei kasuta raidel näiteks kõiki osi ära ja sellepärast peame selle shippima Soome/Rootsi tselluloositehastesse)

• maavarad: palju, kuid erinevatel põhjustel kas ei saa kaevandad (uraan) või kaotab kasutusvaldkonda (põlevkivi) (killustik, paekivi, lubjakivi, uraan, fosforiit)

6. Mis on reaalkapital ja mis finantskapital? 

7. Mida tähendab alternatiivkulu? Too näide! 

8. Mida kujutab endast ressursside efektiivne kasutamine? Too näide, kuidas ettevõte saab ressursse efektiivsemalt kasutada. 

Eesmärgiks maksimeerida ühiskonna heaolu ning kasumit (Pellet)

-McDonalds on tegelikult kinnisvaraettevõte, nii et kui keegi tahab teha restot peab ta selle ülalpidamisest mingi protsendi maksma emafirmale

9. Kes on põhilised osalejad majanduses? 

Riik, tarbija, ettevõtted, eraisikud, pangad, välisriigid

10. Kuidas mõjutab turg tootmist turumajanduse kontekstis? 

Kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.

11. Miks on kaupadele või teenustele lisandväärtuse andmine niivõrd oluline ettevõtluses? 

Kui anda näitek postikulule lisaväärtus, siis saavad nad kasumit juurde. Igale väikesele asjale lisandväärtuse määramine suurendab kasumit. 

12. Milliseid meetmeid või riik rakendada, et tagada ressursside efektiivne tagamine? 

Maksab toetust (mingi potentsiaali puhul). Eesmärk on maksimeerida ühiskonna heaolu.

13. Mis on naturaalmajandus? Kus see eksisteerib veel tänapäevalgi? 

Kõik eluks vajalik toodetakse ise. Mida pole võimalik ise toota, saadakse vahetuskaubanduse (kaup kauba vastu) teel. Üldise majandussüsteemina toimib eelkõige põlisrahvaste juures, kuid selle elemendi on olemas igas majandussüsteemis. Siis kui raha veel polnud, oli see põhiline majandussüsteem. Piirkonniti kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberis ja Ladina-Ameerika põlisrahvaste hulgas.

14. Mis on turumajandus ja millised on selle tunnused? 

Turg toimib nõudluse ja pakkumise omavahelises suhtes. 

• eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurents püsimisest, tehnoloogia uuendamisest.

• kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse.

• turg - kõik kaubad jõuavad tarbijateni ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.

TURG ON GLOBAALNE (OLULINE ON NÕUDLUS)

• vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. (parem kvaliteet, madalamad hinnad, suurem valik)

• riike ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse

15. Millised on turumajanduse võimalikud negatiivsed küljed? 

• ületootmiskriisid (suur depressioon), millega kaasneb tootja pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus;

• ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused; (jõuakd suudavad rohkem ettevõtteid luua ning sellega kasumit teenida)

• monopolide tekkimine(on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja)

16. Millised on plaanimajanduse tunnused? Kus on seda kasutatud?

• riik kodeerib tootmist,

• peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand,

• tootja töötab etteantud plaani järgi,

• riik määrab kaupade ja teenuste hinnad,

• töö tasumine on normatiivne,

• tööpuudust ei ole

• -näited:NSVL ja tema alluvuses olevad riigid (Eesti, Läti, Leedu)

17. Millised on plaanimajanduse positiivsed ja negatiivsed aspektid? 

kõik on võrdsed	Konkurentsi puudumine
vähe valikuid	planeerimisvead
palgalõhe puudub	Tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik ja konkurents puudub
tööpuudust pole	inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest.
	pidev defitsiit

18. Mis on segamajandus? Miks on see levinuim majandussüsteem maailmas?

• Igas riigis

• Kõige tänapäevasem majandussüsteem, mis on sisuliselt kõikjal maailmas,

• Riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine.

• Turumajanduselt on üle võetud kõik, mis soosib tootmist: eraomand, konkurents, vaba ettevõtlus, turusuhted.

• Samas reguleerib riik majanduselu, eesmärgiga likvideerida turumajanduse puudujääke nagu vaesus, sotsiaalne kaitsetus. Takistatakse mopolide teket, kaitstakse tarbijate huve.

• Segamajandus on levinuim majandussüsteem maailmas, sest ikkagi on tooteid või teenuseid riigis, mille nõudlust ja pakkumist reguleerib riik. Kui turg pole piisavalt efektiivne peab sekkuma riik ja vastupidi. Riigi ja erasektori tegevus on põimunud (nt saab ettevõte riigilt toetust, dotatsiooni) ja nende piiritlemine keeruline.

19. Mis on makromajandus ja mis on mikromajandus? 

• Makromajandus uurib riigi majandust tervikuna, uurides näiteks rahvamajanduse koguprodukti, sisemajanduse koguprodukti, keskmist hinnataset, majanduskasvu, rahaturgu inflatsiooni jms.

• Mikromajandus uurib majandust, kas konkreetsete majandusharude (näiteks tööstus või üksikisikute ja ettevõtete kaupa.

20. Mida uurib SKP ja RKP. Kumb näitaja on riiklikult parem? Miks? 

RKP (rahvamajanduse koguprodukt) on aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.

SKP (sisemajanduse koguprodukt) on aasta jooksul konkreetselt territooriumil (riigis) toodetud ja tarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades.

SKP on riiklikul , sest näitab riigi territooriumil reaalset kulutamist ja tarbimist. reaalset olukorda riigis

Iirimaa apple (kuhu kulutatakse raha)

21. Mida tähendavad lõpptarbimine ja vahetarbimine? Kumba arvestatakse SKP mõõtmisel?

Lõpptarbimine – kaup või teenus, mida kasutavad tarbijad, mida ei kasuta enam ühegi teise või teenuse tootmiseks. (leib) SKPs

Vahetarbimine – kaup või teenus, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. (liistud ei lähe Skps arvesse

22. Kui  suur oli Eesti 2018. aasta SKP? Kuidas suhestub see Euroopa Liidu keskmisega? 

Eesti SKP 2020.a. – 27 miljardit eurot

Euroopa Liidu SKP 2020.a. – 13 triljonit eurot

0,2% suhestub ehk eesti osa euroopast. *Meie oleme paremad ehk jõukamad.

23. Mis on varimajandus? Mis on ümbrikupalk? Millistes majandusharudes on nende osakaal suurim?

Varimajandus – maksudeta töö (riik ametlikult ei tea) (maksud ei kajastu)

Ümbrikupalk – sularaha käest kätte

Varimajandus on illegaalne majandustegevus, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha, mille eesmärk on tulude varjamine. 

Ettevõtjad tahavad saada paremat konkurentsipositsiooni, mille tõttu kasutavad nad ebaausaid meetmeid, nt illegaalset tööjõudu. 

Ümbrikupalk on mustalt teenitud raha ehk raha, mis on saadud ilma lepinguta tehtud töö eest, ning ei maksta makse. Teenindusharus-ehituses on suurim.

Majandusharud: 

• ehitus

• festivalid

• põllumajandus: maasikakorjajad

24. Mida tähendab majanduse tsüklilisus? Millised on selle etapid? 

Turumajandusliku majandusmudeli arengut iseloomustab tsüklilisus. See tähendab, et majanduskasvule järgneb majanduse aeglustumine ja langus ning langusele järgneb omakorda majandustõus ja stabiliseerumine. (tõusud ja mõõnad)

(looduslik tasakaal)

Etapid: tõus -> aeglustumine -> langus -> stabiliseerumine -> tõus … 

25. Mis võib põhjustada majanduslangust? 

Majanduslanguse põhjuseid on erinevaid:

• liigne tarbimine –> inflatsioon, 

• ületootmine –> majanduskriis

• liigne laenamine –> suured võlad

• liiga suured riigivõlad (nt USA, 22 triljonit dollarit),

• eelarvedefitsiit – eelarvest jääb puudu ehk planeeritud raha on puudu

26. Mis on inflatsioon? Mis seda põhjustada võib?

-See tähendab raha väärtuse langemist. 

-Inflatsioon on hindade tõus, raha väärtuse langus, võib põhjustada laenamine, liigtarbimine ja -kulutamine, mingi põhiprodukti kallinemine (nt maavara), psühholoogiline tegur (kaheldakse raha väärtuses, tekib uus tarbimislaine, tekib uus inflatsioon)

-Seda põhjustavad: võlad -> raha juurde printimine, vaesuse ravimine, majanduskriisid

27. Kuidas saab riik kontrollida inflatsiooni?

• mitte raha juurde trükkida

• võlakirjad (raha jääb ringluses vähemaks, inimesed ostavad võlakirju)

• intressimäärade tõstmine (inimesed ei taha enam nii palju laenu võtta, ei osteta enam nii palju) -> 

• keskpank, hoiused pangas (teatud kogus raha pangas, laenupiirangud)

28. Mis on hüperinflatsioon? Too näide hüperinflatsioonist. Millised võimalused tekivad sellega seoses? 

-olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.

-See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust.

(suurem kui 50% kuus)

-Hüperinflatsiooni seostatakse tavaliselt sõdade, sõdade järelmõju, sotsiaal-poliitiliste murrangute või muude kriisidega, mille tõttu valitsusel ei ole piisavaid vahendeid maksuraha kogumiseks.

-Eestis toimus hüperinflatsioon eriti just 1990. aastatel.

29. Mis on deflatsioon? Kas majanduslikult eelistada inflatsiooni või deflatsiooni? 

-inflatsiooni vastandprotsess

-Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. 

-Seetõttu saab sama raha koguse eest rohkem osta.

-Harilikult eelistavad valitsused deflatsioonile kerget inflatsiooni. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 

-Kuna ka sukasääres seisva raha väärtus suureneb, siis ei soosi deflatsioon majanduse arengut ning tekitab töötust.

30. Millised on keskpankade põhiülesanded? 

31. Millised võivad täna Eesti panganduse probleemid olla? 

32. Millised on riigi majanduspoliitika eesmärgid? 

• võitlus töötusega  - kõrge tööhõive (töötuid inimesi on vähem)

• võitlus inflatsiooniga - hindade stabiilsus; kõrge ja püsiv majanduskasv (aga ei tohi liiga kiiresti tõusta) õiglane sissetulekute jaotus (sidusus) hüperinflatsiooni ei tule ei taha olla Saksamaa

• majandus kasvab

• Valitsuse majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kiireks majanduskasvuks ja tagada majanduslik stabiilsus.

33. Millised on otsesed maksud ja millised kaudsed? 

Kaudsed: Toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (nt aktsiisimaks, käibemaks) tavatooted

Otsesed: Sissetuleku maksustatav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) igakuised

34. Mis on proportsionaalne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused?

35. Mis on progessiivne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused? 

	PROPORTSIONAALNE	PROGRESSIIVNE (astmeline)
Mõiste seletus	Maksustatav osa tulust määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga ehk kõigil maksavad sama palju makse. (Venemaa, Slovakkia, endised NSVL riigid)	Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude. Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad (USA, Itaalia, Saksamaa, põhjamaad)
Kasutusel	Eesti (tulumaksumäär 20%), Bulgaaria, Armeenia, Balkani, Luxembourg Vanast NSVLiidust lagunenud riigid	Enamik Euroopa: Norra, Rootsi, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Portugal
Kes võidab antud maksusüsteemist?	Jõukamad inimesed, sest maksavad vähem makse nende kogukasumist.	Füüsiline isik, riik
puudused	Suureneb lõhe jõukamate ja vaeste vahel	Keeruline arvutamine Jõukad ahned ei taha maksta rohkem - ei näe põhjust, miks nemad peavad rohkem maksma
tugevused	võrdne protsent kõigile motiveerib rohkem palka saama lihtne arusaadav ettevõtjatele meelitab välisinvesteeringuid riiki; majanduse alustamiseks parem maksusüsteem (Eestis sp see, sest muidu poleks välisinvesteerijad 90-ndatel Eestisse investeerinud, kui Eestis majandus pm puudus)	arvestab nendega, kes teenivad vähem riigil rohkem raha - paremad teenused
ühiskondlikud mõjud	vaesed tunnevad ebaõiglust, sest rikkamatelt läheb sama palju maha ehk neil jääb rohkem raha kätte (ühiskonna kihistumine)	jõukamatel rohkem raha ning oskavad kasutada (ostavad aktsiaid, maad, kinnisvara)
majanduslikud mõjud	Riik ei saa nii palju raha (teenuste tagamine pole nii hea)	Riik saab rohkem raha rikaste arvelt
kumba eelistame	paha	ja

36. Millised on kõrge maksukoormuse tugevused ja nõrkused? 

• Plussid: riigieelarve suurem(haridus, infrastruktuur, arstiabi, pension parem), universaalne süsteem (Eestis tervishoid kõigile tagatud), madalam ühiskonna stressitase, kvaliteet parem

• Miinused: vasemal elanikonnal raskem toime tulla, inimestel vähem rahalist finantsressursse, ühiskonna kihistumine, tööandjad peavad töötaja pealt palju raha maksma riigile

37. Millised on madala maksukoormuse tugevused ja nõrkused?

• Tugevused: tarbimise tõus, investeeritakse rohkem, inimestel on rohkem raha

• Nõrkused: riigi eelarves on vähem raha, s.t inimestel tuleb teenuste eest ise maksta, nt meditsiin

38. Mida tähendab globaliseeruv majandus? 

39. Millised on globaliseeruva majanduse positiivsed küljed?

40. Millised on globaliseeruva majanduse negatiivsed küljed? Too näide!

41. Mis on WTO põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad? 

Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organ, mille eesmärk on reguleerida riikide omavahelist kaubandust ning võimaldada kõigile osapooltele aus ja vaba kaubavahetus.

Ülesanded:

kaubandus tülide lahendamine

kaubandus läbirääkimiste pidamine

kontrollib, et rahvusvahelisi kaubanduspõhimõtteid jälgitakse

kaubandusvõimekuse suurendamine

koostöö tugevdamine

NT: Trumpi tollid Hiinaga -> mindi üle turumajandusele

Kuuluvad: 164 liiget

USA

Venemaa

Brasiilia

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine)

42. Mis on IMFi põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad? 

-IMF on rahvusvaheline valuutafond

põhiülesanded:

-rahvusvaheline finantskoostöö

-finantsstabiilsuse hoidmine

-nõuandmine

-jälgib maailmamajandust (uuringud sarnaselt oecd-le) SUURPANK ANNAB TINGIMUSTEGA RAHA RIIKIDELE

-laenab hädas riikidele raha vaesuse vähendamine

-“õpetab” riike majandust hoidma ja ajama

-Sinna kuuluvad 188 liikmesriiki: 

*regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani.

43. Kui suured on riigieelarve alused kaitsekulutused Eestis? 

44. Kui palju peaks Eesti majandus kasvama aastatel 2020-2022. Kuidas suhestub see kasv praeguse kasvuga? 

45. Kirjelda riigi võlakoormust aastatel 2016-2019. Kas riigil on mõistlik raha laenata investeeringuteks? Põhjenda! 

46. Kuidas defineerida väikeriiki rahvusvahelisel areenil?

• Riigi territooriumi

• rahvaarvu

• sõjalise võimekuse

• majandusliku võimekuse alusel

47. Millised on väikeriikide võimalused rahvusvahelisel areenil silma paista? Millega paistab Eesti silma?

Väikeriik:

• Panustamine rahvusvahelistesse org ja/või turule

Eesti:

• Haridustaseme

• IT sektoriga

• NATOsse küberkaitse alal

• Skype

48. Kes osalevad rahvusvahelises poliitikas? 

• sõltumatud riigid (Eesti), 

• rahvusvahelised organistastioonid, 

• NGO-d (Punane Rist) -> organisatsioonid, kes tegutsevad ainult tulu nimel

• rahvusvahelised suurettevõtted, nt Google

49. Mis vahe on de facto ja de jure tunnustamisel? Milliste tunnuste alusel toimub de facto tunnustamine? 

De facto: aktsepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse

Taliban, Afghanistan, Kosovo,  Ida-Ukraina rahvavabariigid, Krimm, Gruusia 

De jure: Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtlemise partnerina. 

Riikide de jure tunnustamise kriteeriumid:

1. defineeritav territoorium

2. Püsiv populatsioon (rahvus ei loe)

3. Sõltumat valitsus - omab kontrolli riigis (nt Somaalias piraadid - küsimus, kas ikka on de jure riik)

4. Olulisim: võimekus asuda diplomaatilistesse suhetesse teiste riikidega (ÜRO-sse kuulumine)

De jure riik, aga ei vasta kriteeriumitele: Malta Ordu

50. Kes juhib riigi välispoliitikat? Mis roll on parlamendil, valitsusel, ametnikel ja riigipeal? 

-Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht ja välisminister.

-Arutelu riigi välispoliitika ja vastava seadusandluse üle toimub parlamendis.

valitsus:vastutab välispoliitika elluviimise eest läbi välisministrite ja välisesinduste.

parlament:kinnitab ja tühistab välislepingud ning otsustab välispoliitika toetamiseks riigieelarvest mineva raha üle.

ametnikud: esindavad Eesti Vabariiki diplomaatiliselt välissuhtluses.

riigipea:on rahvusvahelistes suhetes riigi kõrgeim esindaja

51. Saatkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid – kummal platvormil on Sinu arvates väikeriikidel paremad võimalused enda eesmärkide saavutamiseks? 

Saatkond

• Businessi teha on otsekontakt parem kui organisatsiooni kontakt.

• personaalsem, saatkonna riigikeele tagamine, teatakse riigi kohta rohkem

• pakub diplomaatilist kaitset (nt NATO, ÜRO ei kaitse, kui pass ära kaob)

• enda riigikodaniku ebaseadusliku tegemise tugipunkt

• saatkonna ehitus ega ülalpidamine (autojuhtide, kokkade, ihukaitsjate palkamine) pole odav

• personaalsus on limiteeritud ühele riigile

Rahvusvahelised organisatsioonid

• suhtlus paljude riikidega (193 riiki)

• koordineeritud tegevus  riikide vahel

• väärtuste edendaja (nt NATO tagab turvalisuse Baltimaades (nt migrantide eest), EL majanduses)

• odavam

• ajavad oma asja mitte teiste riikide asju, kontakt on üldine suurt sidet pole

• kipuvad domineerima võimsamad riigid, USA, Saksamaa, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa (maksavad enamuse organisatsioonide eelarvest sp)

• suhtlus pole nii personaalne

Eesti: Saatkonnad olulistes diplomaatilistes riikides

52. Millised on diplomaatiliste esinduste ülesanded? 

Esinduste ülesanded:

• Riigi esindamine ja kontaktide loomine

• Riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal.

• Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine.

53. Mida tähendab diplomaatiline puutumatus? Kuidas on seda võimalik ära võtta?

Diplomaatiline puutumatus: asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. Võimalus kuulutada diplomaadi persona non grata’ks (vastuvõetamatu isik) ja saara riigist välja. Umaru Dikko afäär (Nigeerias riigipööre, Umarut süüdistati korruptsiooni, põgenes Londonisse, Nigeeria tahtis teda kätte saada, ta rööviti, arst pani ta magama, eriväelased lennukis, sektretär nägi kõikke pealt, kastile unustati peale diplomaadi sildid, lennujaamas saadi kätte - Nigeeria ja briti suhted läksid halvaks).

54. Kuidas eristuvad rahvusvahelised organisatsioonid (NGO ja GO)?

NGO - Valitsusväline organisatsioon on mis tahes mittetulunduslik vabatahtlik kodanike rühmitus, mis on organiseerunud kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

Ülesannetele orienteeritud ja ühiste huvidega inimestest juhinduvad valitsusvälised organisatsioonid täidavad mitmesuguseid teenindus- ja humanitaarfunktsioone ning toovad valitsusele kodanike muresid.

Mõned on korraldatud konkreetsete teemade, nagu inimõigused, keskkond või tervis, ümber.

NT - Unicef, Green Peace

GO - Valitsusorganisatsioon või avalik-õiguslik asutus on sageli valitsuse määratud rühm, see võib olla alaline või poolalaline organisatsioon ja seda rahastab valitsus.

Valitsusasutuse võib luua kas riigi valitsus või osariigi valitsus föderaalsüsteemis.

GO-sid saab luua õigusaktide (seaduste) või täidesaatva võimu kaudu. GO-de vabadus, sõltumatus ja vastutus on väga erinev.

NT- ÜRO, NATO, WTO

55. Millised võivad olla piirangud rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumiseks? 

• Teised liikmed peavad hääletama uue liikme poolt

• kuulumine mõnda teise organisatsiooni, nt UNESCO liige ei saa olla ÜRO liige

• regionaalsed piirangud (EL)- tegevusest tulenevad piirangud OPEC-nafta tootmine

• ideoloogilised piirangud- islamimaade konverentsi ei saa kuuluda mitte-islamiriik

56. Millised on ÜRO põhiülesanded? Kes on selle liikmed?

põhiülesanded:

-rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine

-riikide koostöö korraldamine probleemida lahendamisel

-konfliktide lahendamine

-riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine

-Kokku on hetkel 193 riiki (USA, UK, Eesti, Prantsusmaa)

57. Millist rolli mängivad ÜROs peaassamblee ja julgeolekunõukogu? Kes on viimase liikmed?

peaassamblee: seal on esindatud kõik liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke.

julgeolekunõukogu:ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ. Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget.

58. Millised on OSCE põhiülesanded?

See on Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon. 

põhiülesanded:

-stabiilsuse ja rahu tagamine

-ennetavad kriise

-demokraatia põhimõtete tugevdamine

-inimõiguste täitmise järelevalve, julgeoleku. ja usaldusmeetmete rakendamine

59. Miks loodi NATO? Millised on selle põhiülesanded? 

NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 

põhiülesanded:

-kõiki liikmesriike kaitsta (artikkel nr 5)

-kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut

Asutaja liikmed:Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia.

-NATO asutati 1949. aastal pärast Teist maailmasõda väljakujunenud pingeliste rahvusvaheliste suhete tõttu. NATO eelkäijaks nimetatakse Brüsseli pakti, mis viid Lääneliidu loomisele. 

60. Mitu liikmesriiki on NATOs, kuna liitus organisatsiooniga Eesti? 

30 liikmesriiki; 29. märts 2004 Eesti

61. Mida tähendab artikkel 5 ja kuna on seda rakendatud? 

-See tähendab seda, et rünnak ühe riigi vastu, on rünnak terve organisatsiooni vastu. 

- Seda on rakendatud vaid ühel korral pärast 11. septembri terrorirünnakuid 2001. aastal Ameerika Ühendriikides ning NATO väed saadeti Afganistan

62. Kuidas juhtitakse NATO-t? 

NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi nõukogu, mille esimees:

• koordineerib liikmesriikide tegevust

• on peamine kõneisik 

• uurib sekretariaadi tööd

63. Milline on Eesti roll NATO-s? Miks on Eesti hinnatud partner? 

Eesti roll :

-Eesti paigutab 2% skp-st kaitsekulutustesse (Poola, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Kreeka kõrval)

-Eestis asub NATO Küberkaitsekeskus.

-Eesti panustab NATO missioonidesse.

Eesti on hinnatud partner, sest peab kokkulepetest kinni ning on küberkaitses hea.

64. Anna üldkirjeldus järgnevatele konfliktidele: Ukraina, Gruusia, Põhja-Iirimaa. Siinkohal ei oota põhjalikku analüüsi. Miks toimus, kes olid osapooled, tulemus, kas kriis on lahendatud?

65. Millised on Euroopa Liidu põhilised eesmärgid? Kes on selle liikmed? 

Euroopa liit on majanduslik ja poliitiline ühendus. 

Sinna kuuluvad 27 riiki

eesmärgid:

-edendada rahu ning hoida ja kaitsta oma väärtusi ja kodanike heaolu;

-tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma sisepiirideta;

-areneda kestlikult, tuginedes tasakaalustatud majanduskasvule ja hinnastabiilsusele, -ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive ja -sotsiaalkaitsega, ning keskkonnakaitsele;

-võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega;

-soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut;

-soodustada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust;

-austada ELi rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

-rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro.

66. Milliseid on Euroopa Liidu olulisemad lepingud? 

Maastritchi leping:ehk ametliku nimega Euroopa Liidu leping pani aluse Euroopa Liidule selle praegusel kujul. Leping allkirjastati Madalmaade linnas Maastrichtis, mis asub Belgia ja Saksamaa piiri lähedal. See oli mitu aastat kestnud valitsustevaheliste arutelude tulemus. Lepingu allkirjastasid 12 riiki 7. veebruaril 1992. aastal. Lepinguga loodi alus euro kasutuselevõtuks. Lepinguga kehtestati kriteeriumid, mida riigid peavad euro kasutuselevõtuks täitma. See tähistas suurt edasiminekut Euroopa lõimumisel. 

67. Millised on Euroopa Liidu põhiväärtused?

-ELi väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Euroopaliku eluviisi lahutamatuks osaks on järgmised väärtused.

-Nendeks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte, inimõigused. 

-Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

68. Millised on olulisemad institutsioonid ning kuidas neid juhtitakse? 

Euroopa komisjon: Euroopa Liidu täidesaatev organ, mis määratleb ELi poliitilised ja strateegilised eesmärgid

-Komisjoni tööd juhivad 27 volinikku, neid kutsutakse kolleegiumiks.

-Ühiselt määratlevad nad komisjoni poliitilised ja strateegilised eesmärgid.

Euroopa parlament:Euroopa Parlament on oluliseks poliitilise arutelu ja otsuste tegemise foorumiks ELi tasandil. Euroopa Parlamendi liikmed on kõikide liikmesriikide valijate poolt otse valitud, et esindada rahva huvisid seoses ELi õigusloomega ja tagada, et teised ELi institutsioonid toimivad demokraatlikult.

-juhitakse?????

Euroopa Liidu Nõukogu:Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele (seal kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid). Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat ja kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele

-Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja – ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN•••. Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja.

Euroopa ülemnõukogu:määratleb Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid.

-ELi juhid kohtuvad Euroopa Ülemkogu raames, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. See kujutab endast ELi liikmesriikide vahelise poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit. Tavaliselt kohtuvad 4 korda aastas. 

Euroopa keskpank:hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat

-Teeb koostööd kõikide EL pankadega. Koosneb nõukogust, üldnõukogust ja juhatusest. 

69. Mida tähendab Schengeni ala? Kuidas aitab see kaasa Euroopa liidu ühtsusele? 

- See on sisepiirideta ala, kus kodanikud, paljud kolmandate riikide kodanikud, äriinimesed ja turistid saavad ilma piirikontrolli läbimata vabalt liikuda. 

70. Kuna liitus Eesti Euroopa liiduga? Kuidas on Eesti saanud kasu sellega liitumisest? 

-Eesti liitus 1. maist 2004. 

-Eesti on saanud liituda euro rahatähega; tekkis ka majanduskasv, kuna sai rohkematesse riikidesse eksportida; toetused ja laialdased õppimisvõimalused. Minu arust Eesti maksab vähem kui saab tagasi, mis on ka pluss for sure.

71. Millised on tänapäeval suurimad globaalprobleemid? (soojenemine, prügi, vesi jne) 

72. Millised tagajärjed võivad olla kliima soojenemisel?