Laura quizlet: https://quizlet.com/join/8Z425HTm2

  1) Eesti Vabariigi põhiseadus - Riigi Teatajahttps://www.riigiteataja.ee › akt

2) Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.

RKP (rahvamajanduse koguprodukt) on aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.

SKP (sisemajanduse koguprodukt) on aasta jooksul konkreetselt territooriumil (riigis) toodetud ja tarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades.

SKP on täpsem, sest näitab riigi territooriumil reaalset kulutamist ja tarbimist - reaalset olukorda riigis

Iirimaa Apple - RKP kohaselt on Apple näitajad suured, aga tegelikult ei jää see raha riiki, madalad maksumäärad ettevõttele

Eesti SKP 2020.a. – 27 miljardit eurot

Euroopa Liidu SKP 2020.a. – 13 triljonit eurot

Turumajandus: turul on konkurents (mitte nii, et ainult üks firma toodab/pakub midagi); majandusvabadus; hinna määrab nõudluse-pakkumise suhe; vastandub plaanimajandusele; eraomandid: omanik vastutab oma toodete eest; kaupmees valib ise, mida ja kui palju müüb ja sama on ostjaga

Turumajanduse negatiivsed küljed: ületootmiskriisid, millega kaasneb mõnede tootjate pankrot ja tehaste sulgemine ning tööpuudus; ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks; töölisrahutused; monopolide tekkimine

Sektorid: 

1. avalik sektor aka I sektor: riik & kohalik omavalitsus; võtab vastu seadused, loob turvavõrgustiku (korruptsiooni vältimiseks), samuti võtab vastu sanktsioonid ja karistused, mida rakendatakse reeglite rikkumise ja/või ebainimliku käitumise korral, ühesõnaga omab kontrollivat funktsiooni; pm valitsemine 

2. erasektor aka II sektor: ettevõtted, ettevõtete eraomandus ja kasumi tootmine; OÜ, AS, FIE; majandab end riigist sõltumata; inimese enda algatus

3. III sektor: mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud; vabatahtlik tegevus ja palgatöö, millega esindatakse avalikkuse huve ja pakutakse teenust; SA, MTÜ; eesmärk ühiskonna probleemide lahendamine, mitte tulu teenimine; kodanikualgatus

jätkusuutlikkus- püsiv, kestlik, arenguvõimeline; tasakaal erinevate valdkondade vahel

suhteline vaesus- kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset

absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused, ntx puuduvad toit & peavari

loomulik iive- teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe

Varimajandus- illegaalne majandustegevus, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha, mille eesmärk on tulude varjamine ehk ka maksudest kõrvalehoidumine.

Ettevõtjad tahavad saada paremat konkurentsipositsiooni, mille tõttu kasutavad nad ebaausaid meetmeid, nt illegaalset tööjõudu. Ümbrikupalk on mustalt teenitud raha ehk raha, mis on saadud ilma lepinguta tehtud töö eest, ning ei maksta makse. 

Varimajandusel oluline roll ka kuritegevusel (maffia, prostitutsioon misiganes) ja teenindusharus-ehituses on suurim. Ntx suvel käiakse Soome mustalt tööle (tegelt ka Eestis). Ümbrikupalgast jah võib olla saab rohkem tulu, aga see ei anna sulle mingit tervisekindlustust (haigekassa pmst aga palo ei luba kasutada seda sõna) ega sul ei lähe raha pensionifondi vms. 

NÄIDE: Kreekas on varimajandusel suur osa, sest inimesed pole rahul sealse tervishoiuga ja muude avalike teenustega. Seal ongi suuremal osal mingi turism jne (oli vist 60%, mistõttu peab riik laenama ja nad isegi ei võitle selle vastu).

Vananemine:

Ühiskond on vananev, kui suure osa (üle 7%) elanikest moodustavad 65aasatased ja vanemad. 

Probleem: vähene sündimus: tööealiste kodanike ja pereloomise eas olevate kodanike arvu vähenemine; mõjutab väljaränne

Rahvastikuprognoos 2035: 1,305 mil

Eesti rahvastik: 

Kaasaegne rahvastiku etapp ja demograafiline kriis

• sündimuse ja suremuse madal tase ja tasakaalustumine 

• madal sündimuse tase, mis langeb alla rahvastiku taastootmise taset

• kõrge keskmine oodatav eluiga 

• vanemaealiste osakaalu jätkuv tõus

• vanemaealiste suure osakaalu tõttu suremuse tase tõuseb 

• 0-iive, mis võib langeda ka negatiivseks

• rahvaarv stabiilne või vähenev

3) Naturaalmajandus: kõik eluks vajalik toodetakse ise; mida pole võimalik toota, saadakse vahetuskaubanduse (aka kaup kauba vastu) teel; üldise majandussüsteemina toimib eelkõige arengumaades ja põlisrahvaste juures, kuid selle elemendid on olemas igas majandussüsteemis; a džunglites on küll naturaalmajandus kasutusel; nüüdisajale iseloomulik näide on suunamudijate ja firmade vaheline koostöö

Plaanimajandus: riik dikteerib tootmist; peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand (kõik on riigi oma dyra); tootja töötab etteantud plaani järgi; riik määrab kaupade ja teenuste hinnad & kui palju toodetakse; töö tasustamine on normatiivne; tööpuudust ei ole

Kasutati: NSVL, Hiina, kommunistlikud riigid: 5-aastakud. On pidev defitsiit (ehk liigne nõudlus, kuid toodet eriti ei saanud)

Negatiivne	Positiivne
Konkurentsi puudumine	Kõik inimesed on võrdsed, s.t kõik on ühisomandis, pole eraomandit
Planeerimisvead	Kõik saavad sama palka, pole palgalõhe probleemi
Tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia kasutusele võtmisest, kvaliteedi parandamisest, algatuse näitamisest, sest kõike dikteerib riik	Kõigile leitakse töö, tööpuudust ei ole
Defitsiit kui millegi järele tekib tekib liigne nõudlus (NSV Liidu ajal olid defitsiitsed kaubad 1980. aastatel nt toidu- ja tarbekaubad, naiste sukkpüksid, autokummid jne)
Töötajatel vms pole motivatsiooni

Segamajandus: majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsussektor

Pmst on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Turumajanduselt üle võetud kõik, mis soosib tootmist ehk nt eraomand, konkurents, turusuhted jne.  

Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist-pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus (haridus, riigikaitse, tervishoid jne.).. Enamus tootmisest on eraettevõtlus ja midagi kontrollib ikkagi riik. See on kõige levinum, sest nõudluse määrab turg ning riik sekkub piisavalt, et midagi väga pahasti ei läheks. Eesmärk likvideerida turumajanduse puudujääke nagu vaesus, sotsiaalne kaitsetus. Takistatakse monopolide teket (Eesti Energia domineerib, kuid pole üksik, on ka Alexela Elekter ja Elektrum), kaitstakse tarbijate huve (tagastusõigus). 

Inflatsioon: hindade tõus, raha väärtuse langus. 

põhjused: laenamine; liigtarbimine ja liigne kulutamine; mingi põhiprodukti kallinemine (maavara, PRAEGUSEL AJAL AKTUAALNE ELEKTER: hoiatatakse, et seetõttu tõuseb ka toidukaupade hind); psühholoogiline tegur (kaheldakse raha väärtuses, tekib uus tarbimislaine, tekib uus inflatsioon); majanduskasvu paratamatu kaasnähe, kuna majanduskasvu käigus keskmine hinnatase tõuseb, millega kaasneb ka inflatsioon.

• Maksuinflatsioon. Tarbijate maksustamise üldise taseme tõus, mis on analoogne palgainflatsiooniks pakutavate toodete ja teenuste lõpphinnaga. Kõrgemad maksud tähendavad kõrgemaid tootmis- ja tööjõukulusid, mis tähendab kõrgemat hinda. 

• Nõudluse suurenemine toob kaasa hinnatõusu. Kui tootja märkab, et nõudlus toote järele kasvab, siis loomulikult tõuseb toote hind, kuna ettevõte teab, et toode ostetakse. See kehtib eriti siis, kui riigis on vaid mõned olulised tootjad, kes kontrollivad suuremat osa turust; nad saavad "endale lubada" hindade tõstmist. Kui aga üks tootja hinda tõstab, võivad eeskuju järgida ka teised tootjad, kes loodavad hindade tõstmisega ka rohkem raha teenida.

• Palgainflatsioon. Töötajad otsivad loomulikult paremat palka, kui hinnad hakkavad tõusma. See on praegu Eesti üks tõsisemaid probleeme, kuna palgataseme tõus sunnib ettevõtteid tegema suuremaid kulutusi, mille tulemusel tõusevad pakutavate toodete ja teenuste hinnad.

• Kõrgemad tootmishinnad. Hindu tõstavad mitte ainult lõpptootjad, vaid ka materjalitarnijad. Kui materjali tarnijad tõstavad hindu, tõusevad tootmiskulud, sundides hindu tõstma ka lõpptootjat.

Kuidas saab riik kontrollida inflatsiooni? 

Riik saab kontrollida inflatsiooni võlakirjadega (raha jääb ringluses vähemaks, sest inimesed ostavad võlakirju); intressimäärade tõstmisega (inimesed ei taha enam nii palju laenu võtta, sest laenud on kõrge intressiga); saab kontrollida ka hoiustega pangas (teatud kogus raha pangas, laenupiirangud).

Hüperinflatsioon: situatsioon, mille puhul on inflatsioon (riigi) kontrolli alt väljunud. Juhtub, kui kumulatiivne inflatsioon jõuab kolme aasta jooksul 100%-ni raha väärtusest või selle lähedale.  See  väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Võimalus nendel, kes raha suures koguses olid laenanud (hüperinflatsioon pmst kustutab selle, sest rahal pole siis enam miskit väärtust). Võimalus tekib probs ka riikidel, kes on maha jäänud (majanduses vms), sest kõik peavad pmst algusest alustama.

Näide: Saksamaa kahe maailmasõja vahel (raha kasutati seetõttu ka juba küttena)

Deflatsioon: Keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu kasvamine. Deflatsiooni puhul ettevõtted edasi investeeringuid. Samamoodi tekib töötuse suurenemine ja pankrottide arvu suurenemine. Esineb majanduslanguse perioodidel. Elekter oli see covidi alguses, nüüd aga vastupidi (ehk on elektri hinnatõus toimunud nüüd, sest majandus on taastunud). PS inimesed saavad sellest rohkem head, kuid riigil väga paha (hea see, et suudetakse rohkem osta, raha kogutakse rohkem (mida odavamad tooted, seda rohkem alles jääb?), kuid kahjulik investoritele, see ka suurendab võlga mõnesmõttes (sest raha väärtus kasvas), töötus probleem (tööstuste kasum väheneb)),

Majanduslikult pigem eelistada mõõdukat inflatsiooni, sest see toimub majanduskasvu ajal.

Aprillis oli Eestis 19-protsendiline hinnatõus, mis Eurostati kiirhinnangu andmetel on euroala kiireim hinnatõus. Jõhkralt kõrged on energiahinnad. Eelnevalt toimus majanduskasv.

Maksud: 

riiklikud maksud: tulumaks - eraisiku (20%) või ettevõtte käibemaks - kõik kaubad ja teenused (0%, 9% või 20%), aktsiisid - elekter, kütus, pakend, tubakas, alkohol (mõjutatakse inimesi) sotsiaalmaks - pension ja arstiabi (33%, tasub tööandja) kohalikud maksud - reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimine, mootorsõidukimaks

Kaudne maks- maks, mis lisandub kaubale ja mille eest tarbija tasub koos maksustatava kauba hinnaga; aktsiis, käibemaks näiteks

Otsene maks- maks, mis läheb maha otse kodaniku sissetulekust; tulumaks & sots. maks

Proportsionaalne tulumaks- üksikisiku maks, mille puhul ei arvestata üksikisiku sissetulekuga; olenemata sissetulekust peavad kõik maksma võrdselt 20%

Progressiivne tulumaks- ettevõtte või üksikisiku tulust lahutatav maks, mille puhul on arvestatud ettevõtte või kodaniku sissetulekuga (pm kui sul stx pappi, siis pead rohkem tulumaksu maksma); suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär 

Kõrge maksukoormus

NÕRKUSED	TUGEVUSED
Investeeritakse vähem, sest peab palju ära maksma.	Riigi teenused paremad kui eelarve suureneb (ja kõrge maksukoormuse puhul suureneb probs eelarve)
Inimesed peavad rohkem maksma, vähem raha käes.	Mingid riigi teenused saavad tasuta olla (haridus (kõrgharidus), meditsiin).
Inimesed võivad minna teise riiki elama, kus maksud madalamad (nt Iirimaa, Iirimaa on maksuparadiis). Pluss seal vist kõrgemad palgad ka. Selle tulemusena VÕIVAD väheneda riigis maksud ehk ka riigieelarve.

Madal maksukoormus

NÕRKUSED	TUGEVUSED
Riigi eelarves vähem raha (st inimestel tuleb osade teenuste eest (nt haridus (kõrgharidus) ja meditsiin) maksma. USAs küll pole vist nii madalad maksud, aga seal sitaks kallis meditsiin (peab ise maksma) ja kõrgkoolid ka maksavad ilgelt palju, Eestis aga osad kõrgkooli alad tasuta ja meditsiin mõnesmõttes tasuta (mitte päris, sest maksad makse).	Tarbimise tõus (inimesed suudavad rohkem asju osta)
Meditsiin ei pruugi nii kvaliteetne olla. Isegi kui miskit viga, siis ei pruugi inimesed perearstile vms minna, sest see maksab palju. See tekitab omakorda hädasid.	Investeeritakse üldiselt rohkem, sest on rohkem raha.
	Inimesed jäävad äkki riiki, sest tunnevad, et ei pea nii palju maksma, samal ajal teistes riikides peab :)

EUROOPA LIIT:

MIDA ON EESTI NATOLT SAANUD?

ELi-sisene kaubandus moodustab Eesti ekspordist 68% (Soome 16%, Rootsi 11% ja Läti 10%), samas kui ELi-väliselt läheb 6% nii Ameerika Ühendriikidesse kui ka Venemaale.

77% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Soome 13%, Saksamaa 10% ja Leedu 9%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 9% Venemaalt ja 4% Hiinast.

Õppimisvõimalused ja töökohad

Julgeolek, suhtus välisriikidega, TOETUSED

Euroopa Parlament - esindab ELi kodanikke, Euroopa parlamendi valimised Eestis iga 5 aasta pärast. Eestil 7 saadikukohta. Eestit esindavad seal Marina Kaljurand (SDE), Andrus Ansip (Reformierakond), Urmas Paet (Reformierakond), Yana Toom (Keskerakond), Jaak Madison (EKRE), Riho Terras (Isamaa) ja Sven Mikser (SDE). President David Maria Sassoli. Parlamendis 705 liiget. 7 fraktsiooni, 24 komisjoni, 44 delegatsiooni. Pmst seadusandlik võim. Kaasseadusandja. Jälgib Euroopa Komisjoni ja teiste ELi organite tööd. Koostöö tegemine ELi liikmesriikide parlamentidega. Kaitseb inimeste põhiõigusi ja demokraatiat. Võib rahvusvahelisi lepinguid heaks kiita või tagasi lükata. Vastutab ELi õigusaktide vastuvõtmise eest. Seadusandlik - menetlevad ELI õigusakte koos nõukoguga (Euroopa Komisjon teeb ettepaneku), kõigi ELi institutsioonide demokraatlik kontroll ja KODANIKE PETITSIOONIDE LÄBIVAATAMINE JA PÄRINGUTE KOOSTAMINE

Euroopa Liidu Nõukogu - esindab liikmesriikide valitsusi (Nõukogu eesistujad vahetuvad iga kuue kuu järel). Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist detsembrini. Põhiline otsuseid tegev institutsioon. Seadusandlik ja eelarvealane võim. Võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga. Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. Eesistujate kolmik (koostööd tegevad liikmesriikide kolmesed rühmad praegu Saksamaa, Portugal, Sloveenia), eesistujariik praegu Sloveenia (vahetub iga 6 kuu pärast). 

Euroopa Komisjon - esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjonis on energeetikavolinik Kadri Simson. Määratleb ELi poliitilised ja strateegilised eesmärgid. President Ursula von der Leyen. Poliitiline juhtimine: kolleegium (nimetab uusi volinikke ametisse) KUULUB PMST TÄIDESAATEV VÕIM (ELi täidesaatev organ!) Komisjon kontrollib liidu õiguse kohaldamist ja seda, et liikmesriigid järgiksid aluslepinguid. Komisjon juhib ka komiteesid, mis vastutavad ELi õiguse rakendamise eest. Edendab ELi üldiseid huve, esitades seadusandlikke ettepanekuid ja kontrollides õigusaktide täitmist ning rakendades poliitikat ja ELi eelarvet. PMST ESITAB UUSI SEADUSANDLIKKE ETTEPANEKUID JNE

Nõukogu arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele. Nõukogu kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat. Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele. Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga.

Eelarve üle otsustavad üheskoos komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament. Komisjon esitab eelarveprojekti nõukogule ja Euroopa Parlamendile arutamiseks. Nõukogu ja Euroopa Parlament võivad eelnõus muudatusi teha. Kui komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele ei jõua, peavad nad leidma kompromissi.

Viimased Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 26. mail 2019. Selle tulemusena registreeris Vabariigi Valimiskomisjon järgmised kuus Euroopa Parlamendi liiget:

• Andrus Ansip ja Urmas Paet (Eesti Reformierakond) kuuluvad Uueneva Euroopa fraktsiooni;

• Marina Kaljurand ja Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kuuluvad Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni;

• Yana Toom (Eesti Keskerakond) kuulub Uueneva Euroopa fraktsiooni;

• Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni.

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust  avanes Eestil võimalus saata Euroopa Parlamenti ka oma seitsmes esindaja. 1. veebruaril 2020 asus Brüsselis tööle Riho Terras (Isamaa), kes kuulub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni. Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2024. aastal.

Alates 1. detsembrist 2019 on Kadri Simson Euroopa Komisjoni energeetikavolinik.

4) Rahvusvahelised kriisid (võtsime kolmandal kursusel).

GRUUSIA SÕDA 2008:

Gruusia VS Venemaa, Lõuna- Osseetia, Abhaasia

• Eelnevalt pingelised suhted Venemaaga Gruusia oli esimene (mitte baltiriik) NSVL-st lahkunud vabariik NATO liikmelisus Venemaa geopoliitilised huvid Taheti taastada võim strateegiliselt tähtsas regioonis Venemaa peamised argumendid vägede viimiseks Gruusia aladele Kaitsta Lõuna-Osseetia tsiviilelanikke Kaitsta Venemaa kodanikke välismaal Gruusia sisepoliitilised probleemid Väikerahvaste omavaheline vaenutsemine - soov luua ühtne Gruusia riik Majandus kokkuvarisemise äärel Lõuna-Osseetia on tahtnud eralduda

Esimene kord, kui Venemaa tungis pärast kommunismi kokkuvarisemist teise suveräänsesse riiki. 

Seda kutsutakse ka Euroopa esimeseks sõjaks 21. sajandil.

See lühike konflikt nägi ette suurriigi poliitika naasmist ja külma sõja järgse perioodi lõppu. 

Venemaa tegevus Gruusias 2008. aastal oli üks mineviku õppetunde, mida läänel pole õnnestunud õppida.

Euroopa Liidu ja USA autoriteedi vähenemine

SÜÜRIA SÕDA:

Sõda nelja osapoole vahel:

Assaadid -  nende toetajad: Iraan, Venemaa, Hezbollah

ISIS

Kurdid - Obama 

Mässajad - nende toetajad: Türgi, Gulfi osariigid, Jordan, Trump

USA eesmärgiks oli ISIS ja Bashar al-Asad

2011. Araabia kevad - algas, kui üks turumüüja pani ennast protstiks põlema

SÜÜRIA PRAEGU: 

90% elanikkonnast elab absoluutses vaesuses - 14, 6 miljonit inimest sõltub humanitaarabist

ASAD on endiselt president

AFGANISTANI SÕDA:

7 oktoober 2001 - 31 august 2021

Sissetung (2001)

Operatsioon Kestev Vabadus (Operation Enduring  Freedom)

USA, Suurbritannia, Austraalia, Afganistani Põhja Allianss, Kanada, Saksamaa

ISAF-faas (2001-2014)

ISAF (International Security Assistance Force) ja  Afganistani Islamivabariik VS  Taliban, Islami Džihaadi Ühendus, Al-Qā‘idah 

RS-faas (alates 2015)

RS (Resolute Support) VS Taliban, Islami Džihaadi Ühendus, Al-Qā‘idah 

Osama bin Ladeni juhtid isalmiorganisatsioon Al-Qaeda viis läbi 9/11-i. 

Tema eesmärgiks oli USA sõtta tõmbamine moslemimaailmas, et ta saaks rajada ühtse islamiriigi.

20. septembril 2001 USA president George W. Bush nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid.

5. oktoobril pakkus Taliban, et Osama bin Ladeni üle hakkab õigust mõistma Afganistani kohus.

USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.

RAHVUSVAHELINE MÕJU:

Maailmapank ja IMF peatasid maksed Afganistanile.

Pärast Talibani ülevõtmist peatasid lääneriigid humanitaarabi andmise 

Külmutati ~ 9 miljardi dollari väärtuses Afganistani keskpankadele kuuluvaid varasid

ÜRO Julgeolekunõukogu otsus aidata humanitaarabiga 

Ükski riik ei tunnista Talibani valitsust

HETKESEIS: 

USA võttis oma väed välja, Taliban on võimul, riik elab sügavas vaesuses, humaniaatrkriis, naised peavad enda tervet keha katma, neil peab linnas liikudes alati olema meessoost saatja, naistel on õigus koolis käia kuuenda klassini

Viimased uudised: Taliban keelas Afganistanis oopiumikasvatuse, põllumeestel pole sissetulekut

MÄGI - KARABAHH:

Armeenia ja Aserbaidžaan

Toimus: 1991-1994, 2016 (2.–5. aprill) ja 2020 (27. 09. - 10.11) 

Mõlemad tahtsid seda ala endale. 

Türgi: Aserbaidžaani poolel; abistab droonidega, on rõhutanud, et maa kuulub Aserbaidžaanile, head suhted Aserbaidžaaniga, halvad Armeeniaga

Venemaa: Armeenia poolel; tahab valduset endale, kuna pole siiamaani leppinud Nõukogude Liidu lagunemisega. Tahab tagasi alasid, luua samasugust “liitu”, mis oli tollel ajal. “Aitab”, kuid tegelikult tahab kontrolli alade üle. 

Iraan: Armeenia poolel; Armeeniale sobiv enklaav, mis kaitseb Türgi ja Aserbaidžaani eest. Iraan pole otseselt sõtta sekkunud

Venemaa peab Armeeniat oma protežeeks, Türgi aga Aserbaidžaani. Kuna Venemaa ei taha sellega leppida ja peab Aserbaidžaani oma alaks, ei taha riik lasta tekkida veel kolmandatki käsilassõja piirkonda Türgiga lisaks Süüriale ja Liibüale Kui Venemaa ei aktsepteeri Türgit osapoolena laua taga, siis see võib tähendada mingil hetkel sõjategevus jätkumist ja Kremli proovile panekut.

KOSOVO SÕDA:

28. veebruar 1998  – 11. juuni 1999

Jugoslaavia Liitvabariik (Serbia+Montenegro) VS kosovoalbaania mässuliste rühmitus (Kosovo Vabastusarmee – KLA)

Sekkusid ka lääneriigid ja NATO

Pinged etniliste serblaste ja etniliste albaanlaste vahel–  pinged olid tasasel tulel kuumenenud sajandeid. 

Kuulus kunagi  Serbiale, siis oli Jugoslaavia vabariik, Jugoslaavia lagunes, Kosovo tahtis Serbiast iseseisvust, Serbia president Miloševićist alustas sõda

Enamlased olid albaanlased, kuid kohalikud serblased hakkasid mässama, et Serbiale kuuluks võim.

Pärast veresauna esitati Serbiale ultimaatum vägede välja viimiseks või sekkub NATO. Serbia ei viinud vägesid välja ja NATO sekkus. Serbia võttis seejärel väed välja ja Kosovo kuulutas ennast ühepoolselt iseseisvaks.

Kosovo kuulutas iseseisvuse 2008, mõlemad riigid soovivad EL-iga liituda, aga ei pinguta omavahelise rahu sõlmimise nimel.

IRAAK: 2003-2011

USA, Suurbritannia ja Austraalia sissetung Iraaki, eesmärgiks kukutada Saddam Husseini ja luua liitlasvägede okupatsioon, otsida massihävitusrelvi.

George Bush esitas Husseinile ja ta poegadele ultimaatumi 48h jooksul Iraagist lahkuda.

Šiiidid ja Mudžahiidid USA okupatsiooni vastu

Asjatu sissetung USA ja Briti vägede poolt.

Oli plaan sõjaks, kuid mitte edasiseks. - Ei uuritud elanike arvamust, poliitilist ega sotsiaalset korda. Eirati traditsioone.

Eelkõige olid kannatajateks iraaklased.

5) Eesti poliitiline süsteem ja valimised - viimased riigikogu valimised, koalitsioonid-opositsioonid, kuidas valimised välja näevad jms.

Eesti on parlamentaarne vabariik.

KOVi valimised toimuvad igal neljandal aastal. Riigikogu valimised toimuvad igal neljandal aastal. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad igal viiendal aastal.

RIIGIKOGU VALIMISED:

Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat.

Keskerakond kannatab oma varasemate Venemaaga seotud seisukohtade all, Reformierakond kogub Ukraina kriisiga toetust. (9. märts, 2022)

Koalitsioon Reformierakond (34) Keskerakond (25) Opositsioon: EKRE (19) Isamaa (12) SDE (10) Fraktsioonitud (1)

KOHALIKU OMAAVALITSUSE VALIMISED:

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. Kandideerida saavad kõik 18-aastased, kellel on ka hääletamisõigus.

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISED:

Euroopa Parlamendi valimistel on hääleõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanikul, kes on enda elukoha Eestis kohalikus omavalitsuses registreerinud. Kandideerida saavad 21-aastased.