Otse põhisisu juurde

 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused

1)      Mis on majandus?  Mis on selle põhiülesanne?

Majandus - tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist.

Põhiülesanded: 

2)      Mida kujutab endast ressursside puudus majanduses? Too näiteid!

Ressursside puudusest tulenevalt võivad olla nt. mõned töökohad tühjad, sest ei ole piisavalt inimesi või ei taheta mingisugust tööd teha. Maavarade suhtes nt. puidu puudumisel ei oleks meil ehitusmaterjali või küttematerjali. 

3)      Mis on tootmistegurid? Kuidas need jagunevad?

Tootmistegurid - vahendid, mida inimesed kasutavad tootmiseks.

Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima, veevarud

Inimkapital: rahva arv, haridustase, kogemused, tööjõud

Kapital: taristu (infrastruktuur), masinad, seadmed, sülearvutid

Ettevõtlikkus: innovaatiline lähenemine probleemidele, oskus eelnevaid tegureid kasumlikult kombineerida

4)      Milline tootmistegur on Sinu arvates 21. sajandi majandussüsteemis kõige olulisem? Põhjenda!

Kapital, sest seadmed suudavad tihtipeale asendada inimesi tegevustes, mida inimesed ei taha või ei saa teha. Lisaks seadmed arenevad kogu aeg edasi. 

5)      Seleta lahti Eesti olukord tootmisteguritest lähtuvalt. Millised on nõrkused ja tugevused?

Looduslikud ressursid: metsa kasutamine on enam vähem tasakaalus, et üritatakse puid rohkem juurde istutada, kui maha võetakse. Maast enamjaolt, kus puid ei kasva, on põllumajanduse all, et suudetakse tühja maad otstarbekalt ära kasutada. Maavaradest üritatakse vähem kaevandada kivisütt, mis on meie peamine kütteallikas, aga üks hetk saab see otsa. Üritatakse ära kasutada taastuvenergiat ehk ehitatakse läänemaale mere kaldale juurde tuulegeneraatoreid, aga need ei varusta tervet Eestit. Samuti ehitatakse juurde päikesepaneele. Nt. Tasku keskuse katusel on päikesepaneelid ja liftid kasutavad enamasti päikesepaneelidest tulenevat energiat. Kasutatakse ka Narvas olevat hüdroelektrijaama, mille miinuseks on ujuvsaarte merre laskmine, et mitte üle ujutada suurt turbaraba. Veevarudega on Eestis hästi, sest on väga palju magevee jõgesid ja järvesid pluss põhjavesi ja allikad.

Inimkapital: Eesti rahvaarv on väike ja vananev, et täita ära kõik töökohad, mis on loodud. Lisaks tulevikus võivad suureneda maksud, sest vanu inimesi, kes ei ole enam töövõimelised, tekib nii palju juurde, et ei suudeta enam pensione maksta. Haridustase Eestis on üpriski kõrge, aga oleks vaja rohkem kõrgharidusega inimesi. Samas on vaja ka neid inimesi, kes teevad lihtsamaid töid ja kus piisab ainult kutseharidusest või keskharidusest. Tööjõudu Eestis on puudu ja sellepärast palgataksegi välistööjõudu, et ka hooaja töökohad saaksid täidetud ja töökohad, mis vb tahavad rohkem füüsilist vastupidavust.

Kapital: Eestis pigem on hea taristu e. infrastruktuur. Kõik sidevahendid eksisteerivad ja ka töötavad. Tööd, kuhu inimesed väga tööle ei taha minna, on asendatud masinatega. Nt. toidupoodides iseteeninduskassad, et tavainimene ei soovi väga kassapidajaks minna. Sülearvutid ja nutiseadmed on Eesti ühiskonnas enamasti kõigile kättesaadavad ja taskukohase hinnaga, kes neid vähegi soovivad. Eesti on loonud pidevalt erinevaid äppe, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks. Nt. Fractory, mis on teinud elu lihtsamaks insenerifirmadele, kes soovivad osta mõnda osa, et teha prototüüp või seeriatootmine mõnest asjast.

Ettevõtlikkus: Eestis on päris palju startup ettevõtteid ja ka uurimistöö raames luuakse õpilasfirmasid. Üritatakse leida pidevalt uusi lahendusi uutele või vanadele probleemidele, mis muudaksid Eesti ühiskonda veelgi paremaks. Fractory näide.


8)      Mida kujutab endast ressursside efektiivne kasutamine? Too näide, kuidas ettevõte saab ressursse efektiivsemalt kasutada.

  • Ressursside efektiivse kasutamise eesmärk on maksimeerida ühiskonna heaolu ja kasumit.

  • Ettevõtted saaks ressursse efektiivsemalt ära kasutada nt taaskasutusega.

9)      Kes on põhilised osalejad majanduses?

Põhilised osalejad majanduses on tarbijad ja tootjad

10)   Kuidas mõjutab turg tootmist turumajanduse kontekstis?

Kui turul ei ole nõudlust mingi toote suhtes, siis see mõjutab tootmist ehk seda toodet ei ole mõtet toota suurtes kogustes, kui nõudlus on väike.

11)   Miks on kaupadele või teenustele lisandväärtuse andmine niivõrd oluline ettevõtluses?

Lisandväärtuse andmine tekitab turul konkurentsi. Nt mida parem toode, seda rohkem seda toodet ostetakse ehk tekib eelis konkurentide ees. Tänu konkurentsile arendatakse pidevalt tooteid ja teenuseid, mis muudab elu ühiskonnas paremaks ja efektiivsemaks.

12)   Milliseid meetmeid võib riik rakendada, et tagada ressursside efektiivne kasutamine?


13)   Mis on naturaalmajandus? Kus see eksisteerib veel tänapäevalgi?

Naturaalmajandus - kõik eluks vajalik tehakse ise. Mida ise ei suudeta toota, saadakse vahetuskaubanduse teel.

Naturaalmajandus eksisteerib enamasti põlisrahvaste seas, aga selle jooni on näha ka igas majandussüsteemis

14)   Mis on turumajandus ja millised on selle tunnused?

Turumajandus - turg toimib nõudluse ja pakkumise omavahelisest suhtest.

Tunnused:

  • Eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige eest, ka kahjude, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest ja tehnoloogia uuendamisest.

  • Kaup - müügiks valmistatud toode

  • Turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju ostab. Tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.

  • Vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub.

  • Riik ei sekku otseselt tootmisse ega jaotamisse.

15)   Millised on turumajanduse võimalikud negatiivsed küljed?

Puudujäägid:

  • ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrot, tehaste sulgemine ja tööpuudus (nt. Suur depressioon 20. saj.)

  • ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused.

  • monopolide tekkimine (nt. 19. saj. John D. Rockefeller, kes asutas Standard Oil of Ohio ja asus seejärel oma konkurente ärist välja tõrjuma. Tulemuseks kontrollis ta 90%  maailma nafta rafineerimistehastest ja seejärel sai ta kontrolli 90% nafta turustamise ja ⅓ kõigi naftakaevude üle.)

16)   Millised on plaanimajanduse tunnused? Kus on seda kasutatud?

Plaanimajanduse tunnused:

  • riik dikteerib tootmist

  • peamine omandivorm on ühiskondlik e. riigiomand

  • tootja töötab etteantud plaani järgi

  • riik määrab kaupade ja teenuste hinnad

  • töö tasustamine on normatiivne

  • tööpuudust ei ole

Seda on kasutatud NSV Liidus.

17)   Millised on plaanimajanduse positiivsed ja negatiivsed aspektid?

Negatiivsed küljed:

  • konkurentsi puudumine 

  • planeerimisvead

  • tootja ei ole huvitatud uuenduste kasutamisest

Positiivsed küljed:

  • ei ole tööpuudust

  • tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks võib olla mitmesuguste kaupade puudujääk

18)   Mis on segamajandus? Miks on see levinuim majandussüsteem maailmas?

Segamajandus - riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine (kõige tänapäevasem majandussüsteem).

Turumajanduselt on üle võetud tootmist soosivad aspektid: eraomand, konkurents, vaba ettevõtlus, turusuhted. Aga lisaks reguleerib riik majanduselu, eesmärgiga likvideerida turumajanduse puudujääke (vaesus, sotsiaalne kaitsetus) ning takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve.

19)   Mis on makromajandus ja mis on mikromajandus?

Makromajandus- uurib riigi majandust tervikuna (uuritakse nt rahvamajanduse koguprodukti, sisemajanduse koguprodukti, keskmist hinnataset, majanduskasvu, rahaturgu, inflatsiooni jne)

Mikromajandus- uurib majandust kas konkreetsete majandusharude (nt tööstus, kaubandus) või üksikisikute ja ettevõtete kaupa.

20)   Mida uurib SKP ja RKP. Kumb näitaja on riiklikult parem? Miks?

SKP (sisemajanduse koguprodukt)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (kindlas riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades

RKP(rahvamajanduse koguprodukt)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.

Riiklikult on pigem parem SKP sest seal osalevad ka need ettevõtted, kes pole otseselt riigis registreeritud. (?)

21)   Mida tähendavad lõpptarbimine ja vahetarbimine? Kumba arvestatakse SKP mõõtmisel?

Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks (arvestatakse SKP arvutamisel)

Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel.

22)   Kui  suur oli Eesti 2018. aasta SKP? Kuidas suhestub see Euroopa Liidu keskmisega?

30,62 miljardit USD, Elaniku kohta oli see euroopa liidu keskmisest madalam, moodustas 77% EL-i keskmisest tasemest.

23)   Mis on varimajandus? Mis on ümbrikupalk? Millistes majandusharudes on nende osakaal suurim?

Varimajandus- illegaalne majandustegevus, mille tunnuseks on mitteametlikult liikuv raha ja peaeesmärk on tulude varjamine. Ebaausate ja ebaseaduslike meetmetega üritatakse saavutada paremat konkurentsipositsiooni (nt illegaalne tööjõud)

Ümbrikupalk– kui palka makstakse mitteametlikult ehk töötajaga pole sõlmitud lepingut ja tasu saab sularahas. 


24)   Mida tähendab majanduse tsüklilisus? Millised on selle etapid?

Majanduse tsüklilisus tähendab, et majanduskasvule järgneb majanduse aeglustumine ja langus ning langusele järgneb omakorda tõus ja stabiliseerumine.

25)   Mis võib põhjustada majanduslangust?

nt: liigne tarbimine, ületootmine, liigne laenamine, liiga suured riigivõlad, eelarvedefitsiit jne

26)   Mis on inflatsioon? Mis seda põhjustada võib?

Inflatsioon- hindade ja teenuste laiaulatuslik kallinemine aja jooksul. Raha väärtus ehk ostujõud langeb. See käib paratamatult majanduskasvuga kaasas, kuna majanduskasvu käigus hinnatase tõuseb, mistõttu tõuseb ka inflatsioon. Inflatsioon on tõusnud hindade tulemus.

Seda võib põhjustada: 

  1. korraga lastakse käibele liiga palju paberraha- mida rohkem seda on seda rohkem langeb raha väärtus.

  2. suurem nõudlus- mida rohkem asja tarbitakse seda suurem on võimalus selle hinda tõsta, sest tõenäoliselt selle ostmist jätkatakse.

  3. kõrgem tootmishind- toormaterjalid muutuvad kallimaks ja nende tarnijad tõstavad hinud, mistõttu suurenevad tootmiskulud ning hinda tõstetakse

  4. palgainflatsioon- hinnad tõusevad, inimesed tahavad rohkem palka, mistõttu ettevõte on sunnitud tegema suuremaid kulutusi ja niimoodi kallineb ka nende toodete/teenuste hind

  5. maksuinflatsioon- kõrgemad maksud tekitavad kõrgemad tootmis- ja tööjõukulud, mis omakorda suurendavad toote/teenuse  hinda

27)   Kuidas saab riik kontrollida inflatsiooni?

28)   Mis on hüperinflatsioon? Too näide hüperinflatsioonist. Millised võimalused tekivad sellega seoses?

29)   Mis on deflatsioon? Kas majanduslikult eelistada inflatsiooni või deflatsiooni?

Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu kasvamine, esineb majanduslanguse perioodil.

Majanduslikult eelistatum inflatsioon, sest see käib kaasas majanduskasvuga..

32)   Millised on riigi majanduspoliitika eesmärgid?

  • Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega

  • Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga

  • Kõrge ja püsiv majanduskasv

  • Õiglane sissetulekute jaotus

33)   Millised on otsesed maksud ja millised kaudsed?

Otsesed maksud: sissetulekutelt maksustatav maks (tulumaks, sotsiaalmaks)

Kaudsed maksud: toote v teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks, käibemaks)

34)   Mis on proportsionaalne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused?

Proportsionaalne tulumaks- maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga.

Tugevused ja nõrkused:

35)   Mis on progessiivne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused?

Progressiivne tulumaks- (astmeline) maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele.

36)   Millised on kõrge maksukoormuse tugevused ja nõrkused?


37)   Millised on madala maksukoormuse tugevused ja nõrkused?

41)   Mis on WTO põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad?

WTO - Maailma kaubandusorganisatsioon

Põhiülesanded:

  • Rahvusvaheliste kaubandustülide lahendamine

  • rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste pidamine

  • kontrollib, et liikmesriigid rakendaksid rahvusvahelise kaubandusõiguse põhimõtteid

  • kaubandusvõimekuse suurendamine (eeskätt arengumaades)

  • rahvusvahelise koostöö tugevdamine

164 liikmesriiki, sealhulgas ka Eesti

42)   Mis on IMFi põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad?

IMF- Rahvusvaheline Valuutafond

Põhiülesanded: 

  • rahvusvaheline finantskoostöö

  • finantsstabiilsuse hoidmine

  • rahvusvahelise kaubanduse edendamine

  • kõrge tööhõive ja stabiilse majanduskasvu säilitamine

  • vaesuse vähendamine

189 liikmesriiki

43)   Kui suured on riigieelarve alused kaitsekulutused Eestis?

46)   Kuidas defineerida väikeriiki rahvusvahelisel areenil?

47)   Millised on väikeriikide võimalused rahvusvahelisel areenil silma paista? Millega paistab Eesti silma?

48)   Kes osalevad rahvusvahelises poliitikas?

  • rahvusvahelised organisatsioonid

  • sõltumatud riigid

  • valitsusvälised organisatsioonid

  • rahvusvahelised suurettevõtted

49)   Mis vahe on de facto ja de jure tunnustamisel? Milliste tunnuste alusel toimub de facto tunnustamine?

de facto- aktsepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse

kriteeriumid: 

  • defineeritav territoorium

  • püsiv populatsioon

  • valitsus

  • võimekus astuda diplomaatilistesse suhetesse teiste riikidega

de jure- riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina

50)   Kes juhib riigi välispoliitikat? Mis roll on parlamendil, valitsusel, ametnikel ja riigipeal?

  • arutelu riigi välispoliitika ja vastava seadusandluse üle toimub parlamendis. parlament kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (denonsseerib) välislepinguid ning otsustab riigi välispoliitika teostamiseks riigieelarvest raha eraldamise üle.

  • valitsus vastutab välispoliitika elluviimise eest läbi ministeeriumite ja välisesinduste

  • riigipea on (üldiselt) rahvusvahelises suhtluses oma riigi kõrgeim esindaja


51)   Saatkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid – kummal platvormil on Sinu arvates väikeriikidel paremad võimalused enda eesmärkide saavutamiseks?

52)   Millised on diplomaatiliste esinduste ülesanded?

Ülesanded:

  • riigi esindamine ja kontaktide loomine

  • riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal

  • asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine

53)   Mida tähendab diplomaatiline puutumatus? Kuidas on seda võimalik ära võtta?

Diplomaatiline puutumatus: asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. Võimalus kuulutada diplomaadi persona non grata’ks (vastuvõetamatu isik) ja saata riigist välja. Umaru Dikko afäär

54)   Kuidas eristuvad rahvusvahelised organisatsioonid (NGO ja GO)?

Eristuvad: valitsustevahelisteks (governmental organizations, GO) ja valitsustevälisteks (non-governmental international organizations, NGO).


55)   Millised võivad olla piirangud rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumiseks?

•Liikmeks saamise piirangud:

1) Liikmed peavad hääletama uue liikme poolt

2) Kuulumine mõnda teise organisatsiooni (UNESCO liikmeks ei saa, kui pole ÜRO liige).

3) Regionaalsed piirangud: EL.

4) Tegevusalast tulenevad piirangud: OPEC ja nafta tootmine.

5) Ideoloogilised-kultuurilised piirangud: Islamimaade konverentsi ei saa kuuluda mitte-islami riik.

6) Arengutasemest tulenevad piirangud (OECD) 


56)   Millised on ÜRO põhiülesanded? Kes on selle liikmed?

Ülesanded:

  • rahu ja julgeoleku tagamine maailmas

  • riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel

  • riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine 

  • inimõiguste kaitse

  • arenguabi

  • jätkusuutliku majanduse propageerimine

  • rahvusvahelisest õigusest kinnipidamise tagamine


57)   Millist rolli mängivad ÜROs peaassamblee ja julgeolekunõukogu? Kes on viimase liikmed?

Peaassamblee- igaastasel istungil on kõik liikmesriigid esindatud ühe häälega. otsused on soovitusliku iseloomuga. valib Julgeolekunõukogu ettepanekul viieks aastaks ÜRO-d juhtima peasekretäri ja rotatsiooni alusel 10 Julgeolekunõukogu mitte-alalist liiget

Julgeolekunüukogu- 5alalist liige (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina Rahvavabariik, Venemaa). lisaks 10 mittealalist liiget( eesti ka). vastutab rahvusvahelise rahu püsimise eest.

58)   Millised on OSCE põhiülesanded?

OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. Selleks kaasatakse laiapindselt erinevad valdkonnad, mis läbi ajaloo konfliktide aluseks on olnud. Nii on konfliktiennetuse ja kriisireguleerimise küsimuste kõrval fookuses ka stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. Organisatsioonil on mitmeid inimeste igapäevaelu puudutavaid ja mõjutavaid edukaid ettevõtmisi - inimõiguste täitmise järelevalve, OSCE valimiskorraldus ja valimisvaatlused, politseinike, piirivalve- ja tollitöötajate koolitus, lepingute kaudu julgeoleku- ja usaldusmeetmete rakendamine, rahvusvahelistel kokkulepetel tuginev järelvalve relvastuskontrolli küsimustes jm.

59)   Miks loodi NATO? Millised on selle põhiülesanded?

NATO esitlus

60)   Mitu liikmesriiki on NATOs, kuna liitus organisatsiooniga Eesti?

29 liikmesriiki, Eesti liitus 2004

61)   Mida tähendab artikkel 5 ja kuna on seda rakendatud?

Kasutatud on seda ainult ÜHE korra NATO ajaloo vältel - 12.september pärast 9/11 terrorirünnakut.

62)   Kuidas juhitakse NATO-t?

  • Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd.

  • Nõukogus on iga liikmesriik esindatud alalise esindajatega, kelleks on delegatsiooni juht ja sõjaline esindaja.  (Eesti kaitseväe juhataja on Martin Herem)

  • Otsused võetakse vastu ühiselt - valitseb konsensus.

  • Kaitseplaneerimise komitee: tegeleb kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse planeerimisel tekkinud probleemidega.

  • Tuumaplaneerimise komitee: jälgib liikmesriikide tuumarelvastuspoliitikat

  • Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad Ameerika Ühendriigid.

63)   Milline on Eesti roll NATO-s? Miks on Eesti hinnatud partner?

  • Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast

  • Eesti on NATO reageerimisjõudude koosseisus osalenud juba alates 2005. aastast

  • Osalus sõjaväelistel operatsioonidel välisriikides

  • Praegu missioonid Afganistanis ja Iraagis

  • Tallinnas asub NATO Küberkaitse keskus, mis uurib ja takistab kübersõja moodi tegevusi (2007. aastal toimusid küberrünnakud Eesti veebiserverite vastu, et saada andmeid NATO kohta)


65)   Millised on Euroopa Liidu põhilised eesmärgid? Kes on selle liikmed?

  • Riikide majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organ. elemente.

  • Loodud 1993. aastal ja esialgu oli 6 liiget.

  • Luua siseturg; kaitsta keskkonda ja parandada selle seisundit = TUGEV MAJANDUSLIK BAAS

  • Kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu piires. 

  • Ühisvaluuta euro (19 liikmesriiki  28-st on kasutusele võtnud).

  • Vältida sõdu liikmesriikidega ja teha nendega koostööd.

  • Vabadus, turvalisus, õiglus, (võidelda kuritegevuse vastu)

  • Võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu

  • Kultuuri ja keelte mitmekesisus; teaduse ja tehnika arengu toetamine

66)   Milliseid on Euroopa Liidu olulisemad lepingud?


67)   Millised on Euroopa Liidu põhiväärtused?

68)   Millised on olulisemad institutsioonid ning kuidas neid juhtitakse?

69)   Mida tähendab Schengeni ala? Kuidas aitab see kaasa Euroopa liidu ühtsusele?

Ala Euroopas, kus Schengeni leppe aluses on kaotatud riikidevaheline piirikontroll - sinna kuulub 26 riiki. Tagab inimeste vaba liikumise, mis omakorda toetub ettevõtlus, reisimist, laiendab töövõimalusi jne

70)   Kuna liitus Eesti Euroopa liiduga? Kuidas on Eesti saanud kasu sellega liitumisest?

  • ELi-sisene kaubandus moodustab Eesti ekspordist 68% (Soome 16%, Rootsi 11% ja Läti 10%), samas kui ELi-väliselt läheb 6% nii Ameerika Ühendriikidesse kui ka Venemaale.

  • 77% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Soome 13%, Saksamaa 10% ja Leedu 9%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 9% Venemaalt ja 4% Hiinast.

  • Õppimisvõimalused ja töökohad

  • Julgeolek, suhtus välisriikidega, TOETUSED

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Laura quizlet:  https://quizlet.com/join/8Z425HTm2     1) Eesti Vabariigi põhiseadus - Riigi Teatajahttps://www.riigiteataja.ee › akt 2) Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori , turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus , rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises , vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine . RKP (rahvamajanduse koguprodukt) on aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. SKP (sisemajanduse koguprodukt) on aasta jooksul konkreetselt territooriumil (riigis) toodetud ja tarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. SKP on täpsem, sest näitab riigi territooriumil reaalset kulutamist ja tarbimist - reaalset olukorda riigis Iirimaa Apple - RKP kohaselt on Apple näitajad suured, aga tegelikult ei jää see raha riiki, madalad maksumäärad ettevõttele Eesti SKP 2020.a. – 27 miljardi...
 AJALOO AJATELG KÜLM SÕDA - 1945 NSVL nõudmised Türgile, väed Iraanis, abi kommunistidele Kreekas - Kommunistide võimule aitamine Ida- Euroopas - 5. märts 1946 Churchilli kõne Fultonis, raudne eesriie langenud (võib lugeda ka sõja alguseks või Berliini blokaad) - PARIM INVESTEEEING:USA investeering 17 miljardit Saksamaa ülesehitamiseks, Marshalli plaan KOOSTÖÖ • ÜRO, Aprill-juuni San Fransisco 1945 • majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus • Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget ja 7 ajutist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) • POTSDAMI KONVERENTS -  eelnev: Jalta konverents - uued piirid -okupatsioonid - reparatsioonid: tööstusrajoonid SAKSAMAA: Gestapole tehti lõpp, Natsi- Saksamaa lõpp, okupeerimine nelja riigi vahel - Saksamaa ülesehitamine, koolides tugev kontroll Freedoms of speech, press, religion, and religious institutions were to be respected.  Rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome I MS kaev...