ASTROFÜÜSIKA
1. Päikesesüsteemi ja sealhulgas planeetide tekkimine. Orbiitide puhastumine planetoididest(protoplaneeidid) tänapäevaste konfiguratsioonideni.
Päikesesüsteem hakkas tekkima umbes 4,6 miljardit aastat tagasi, kui esimese generatsiooni täht lendas supernoova plahvatusena laiali ja jättis maha gaasi ja tolmu - see gaas ja tolm moodustasid pilve ja see hakkas enda raskuse all kokku vajuma. Alguses tekkisid prototähed (ei sünteesi keemilisi elemente), prototähtede ümber tiirlesid protoplaneedid, alguses oli neid hästi palju, aga siis nad kas põrkusid, hävinesid või visati välja ja siis need planetoidid liitusid omavahel nii kaua kuni alles jäid need 8 planeeti, mis meil täna on.
2. Astrofüüsika alus: meetodid info saamise kohta: spektromeetria(neeldumisjooned), Doppleri efekt. Elektromagnetlainete skaala. Kuidas saame infot?
(Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.) Spektromeetriaga analüüsitakse meieni saabuvat valgust.
DOPPLERI EFEKT- nähtus, kus liikuva laine allika poole tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes.
Ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest on kombeks paigutada nad sageduse või lainepikkuse järgi astmikule ehk skaalale, mille ühes otsas paiknevad madalsageduslikud ja pikad ja teises (parempoolses) otsas aga kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
Punane valguse lainepikkus on pikem - PUNANIHE.
Valguse lainepikkus on lühem - SININIHE.
Analüüsime palju erinevaid kiirguseid/elektromagnetlaineid. Ja info jõuab suures osas ise meieni (ja miks me analüüsime pigem on sellep, et ekspeditsioonid maksavad palju).
3. Kivised siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ühendavad ja eristavad faktorid.
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri-tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal.
Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest. Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub.
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Tahked ja kivised, päikesele lähedal ja pigem küllaltki väiksed
Merkuuril ei ole atmosfääri, aga Maal ja Veenusel on suht tihe, Merkuur on väike aga tihe.
Merkuuril ja Veenusel ei ole kuusid.
4. Gaasilised välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) ühendavad ja eristavad faktorid.
Suurus
Jupiteri sarnased planeedid on Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri.
Gaasiplaneetide nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on orbiidid ja palju kaaslasi.
Gaasilised (suur osa nende ruumalast on gaas), kaugemal, jahedamad (negatiivsed kraadid), kõigil on rõngad, palju kuusid (üle mitmekümne kuu)
Värvus ja pindmine koostis on erinev, kuud.
5. Planeetide Kuud (Suurimad ja märkimisväärsemad). 9 Kuu nimed kindlasti, mis on erilised (meie Kuu, Marsi Phobos ja Deimos, Jupiteri Io, Europa, Ganymedes ja Callisto, Saturni erilisim Titan, Neptuuni erilisim Triton)
meie Kuu-
Marsi Phobos-
Marsi Deimos-
Jupiteri Io- kõige vulkaanilisem
Jupiteri Europa- rohkem vedelat vett kui on Maal
Jupiteri Ganymedes- kõige suurem kuu
Jupiteri Callisto-
Saturni Titan- tihe atmosfäär, metaani ookean, vihm, pilved, meri jne.
Neptuuni Triton- tiirleb teistpidi
6. Asteroidid, pika- ja lühiperioodilised komeedid (kust pärit), meteoriidid, meteoorid
Asteroid (tiirlevad avakosmoses ringi (asteroidivöös)) on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese, on erineva suurusega (nii kilomeetriseid kui ka tuhande kilomeetriseid) (1000 km piir- sfäär)
Komeedid - järele jäänud prügi nagu jää/vee tolmu, kiviprügi mürakad, mis tiirlevad tugevalt väljavenitatud orbiitidel.
LÜHIPERIOODILISED KOMEEDID- (Kuiperi vööst pärit) - 60-200 aastaga teevad 1 tiiru ära
PIKAPERIOODILISED KOMEEDID- (Öpik- Oorti pilvest pärit) - 10neid ja sadu aasta tuhandeid läheb aega, et 1 tiir ära teha.
Meteoriidid- Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk, on jõudnud maapinnale välja.
Meteoor- maa atmosfääri sisenenud juba, aga põleb ära.Tegelikkuses väga väikesed.
Meteoor (rahvakeeles “langev täht”) on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks.
7. Asteroidivöö, Kuiperi vöö, Öpik-Oorti pilv (asukoht, koostis)
Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel. (Asteroidivöö koosneb paljudest asteroididest ja ühest kääbusplaneedist) (Vöö asub umbkaudu vahemikus 2.1aü - 2.4 aü)
Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. (Algab päikesest 30 aü, lõppeb 50 aü kaugusel)
Öpik- Oorti pilv koosneb Kääbusplaneedid, jäised taevakehad, tuhandeid milj. veelgi väiksemaid taevakehasid (algab 2000-5000 aü, lõppeb 50 000 aü kaugusel.)
Sfäär, komeetidest koosnev, päikesesüsteemi ümber asuv suur sfäär.
8. Tähtede peajada, tähtede elutsükkel. Punane hiid, valge kääbus, pruun kääbus, must kääbus, neutrontäht, must auk
Peajada faas
Peajada faasist välja
Tähe mass dikteerib eluetapid
Peajada on täht värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval diagrammil pidev ja selgelt nähtav täht. Peajada asetsevad tähti nimetatakse peajada tähtedeks, traditsioonilise nimetusega ka kääbused.
Tähe elutsükkel võib kesta 1.5 miljonist aastast kuni 1 miljardi aastani või kauem. Kõik see, nagu öeldud, sõltub selle koostisest ja suurusest, olemasolu kestus sõltub otseselt kütuse kogusest.
Punane kääbus kasutab oma küttena vesinikku, kui vesinik saab otsa siis Punased kääbused jahtuvad ära ja muutuvad heeliumi klompideks.
Punane hiid/kääbus on taevakeha, mis on väiksem kui Päike ja see on u 90% kõikidest tähtedest, mida me oleme varem vaadelnud. Punaste kääbuste eluiga võib olla tuhat miljardit aastat, sest selle tuum pole nii kuum (ja kui tuum pole nii kuum, siis ta ei kasuta nii kiiresti vesinikku; kütet ja siis saabki ta eluiga pikk olla.
Valge Kääbus tekib nii, et kui mingitel päikesega sarnastel planeetidel saab tuumas vesinik otsa, siis hakkab väljapoole suunatud rõhk väiksemaks minema ja siis hakkab päike kokku vajuma ning siis see täht hakkab kütusena heeliumi kasutama ja siis rõhk mitmekordistub ja hakkab paisuma. Kui heelium otsa saab, siis hakkab punane hiid uuesti kokku vajuma ning siis moodustubki valge kääbus (Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglasemalt kuni muutmiseni mustaks kääbuseks).
Pruun kääbus- taevakeha, mis jääb alla 8% päikese massist, mis tähendab, et meil ei ole piisavalt massi, et vesinikku kütusena kasutama hakata ja ei teki aktiivset tähte, pruunid kääbused ei sära ja nad võivad olla üsna väiksed.
Must kääbus- Must kääbus on teoreetiline (hüpoteetiline) valge kääbuse jäänus, mis on piisavalt jahtunud ja mis ei eralda enam märkimisväärses koguses soojust ning valgust. Must kääbus- see on valge kääbus, mis on täielikult ära jahtunud ja on seetõttu nähtamatu.
Neutrontäht- neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8-30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium. Supernoova plahvatuse käigus surutakse mass kokku (elektronid surutakse prootonitesse ja siis neist saavad neutronid ja nendest neutronitest moodustubki neutrontäht?)
Must auk- suuremad tähed, mille mass ületab vähemalt kolm korda meie Päikese massi, võivad oma elu lõpetada supernoovana plahvatades. Need väga massiivsed tähed varisevad oma elutsükli lõpus oma raskuse all kokku ja muutuvad lõpuks mustaks auguks.
Must auk on selline ebatavaline koht või ebatavaline objekt kosmoses, kus gravitatsioon (raskusjõud) on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud ammutavad oma energia gravitatsioonist ja see on neil tohutult tugev, nad neelavad kõik, mis asub seal augu läheduses.
9. Eksoplaneetide avastamise meetodid. Senised edusammud.
See on juhus, et me leiame neid TRANSIIT MEETOD
Eksoplaneete avastatakse nii, et Kepleri teleskoobiga vaadatakse kosmosesse ja jälgitakse tähevalgust ja siis täht tuhmub mingiks hetkeks, siis tõenäoliselt on see mingi eksoplaneet, mis seal eest läbi läheb (ja siis kui see toimub regulaarselt/perioodiliselt mingi aja järelt nt 40 päeva pannaksegi paika, mis eksoplaneet see on.
Senised edusammud on suhteliselt suured, praeguseks on avastatud juba üle 5000 eksoplaneedi.
10.Tumeaine kohalolu galaktikates, avastamine, mõju.
Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ning on seetõttu nähtamatu optilisele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.
Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa (kuskil peab rohkem massi olema ja see mass ongi tumeaine) meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. (välisosa liigub liiga kiiresti võrreldes siseosaga). Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid graviatsioonilistest mõjudest nähtavale ainele.
Tumeainel on keskne roll galaktikate ja Universumi suuremõõduliste struktuuride tekke modelleerimisel, aga hoolimata tumeaine tähtsusest Universumis, on otseseid tõendeid tumeaine olemasolust vähe.
11.Astrobioloogia, Elu võimalikkus väljaspool Maad
Vedel vesi ja mingi energiaallikas- kaks olulist aspekti, et oleks elu võimalik.
Seni veel pole leidnud midagi, aga me oleme otsinud väga lühikest aega, mingi mõnikümmend aastat.
12. Universumi mastaapsus, suurstruktuurid
UNIVERSUM ON VÄGA-VÄGA SUUR
Suurstruktuur- tähtede süsteemid, galaktikad, liitgalaktikad (liitunud nt linnutee), galaktikate grupid, galaktikate gruppide grupid, filamendid ja tühimikud, kõik kokku annab näilise kosmilise võrgustiku.
13. Valguskiiruse mõju kosmosevaatlustele? Mida näeme kaugemale vaadates?
Valguskiirus on nii aeglane võrreldes kosmilise mastaapsusega, mida kaugemale vaatame, seda nooremaid objekte näeme (vaatame justkui ajas tagasi/minevikku).
14.Galaktikate arengustaadiumid
Galaktikad võivad erinevad välja näha.
Mida vanemad on galaktikad, seda keerulisema struktuuriga see on.
Nooremad galaktikad (elliptilised)
Vanemad (ebakorrapärasused, on rohkem aega nendel ebakorrapärasustel tekkida)
15.Keemiliste elementide tekkimise etapid
Suur pauk- tekkis 97% massist, mis meil tänapäeval universumis on, 97% on vesinik ja ülejäänud 3% on heeliumi ja liitiumi jne
Esimese ja teise põlvkonna tähed. termotuumareaktsioonid kuni rauani??
Supernoova plahvatused- raskemad elemendid
neutrontähtede kokkupõrkel tekkinud nö teist tüüpi elementidega
Kommentaarid
Postita kommentaar